[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alla² Kett. K L P M Kõ Lu Li J vdjI I allõ Lu Li J all K P M Kõ-Len. Lu Ra J-Must. Ku ala K allah Kr А́лла K-reg₂ Алла Pal₂
1. adv all | vn внизу
P ühet parrõd on all, tõizõd on kõrkõapall ühed parred on all, teised on kõrgemal
Lu jalgasilla on tormaad alla jalastel on rauad all
P nüt tämä on rikaz mieᴢ, täll on jalgad all nüüd on ta rikas mees, tal on jalad all (= ta on heale järjele saanud)
2. postp all; juures, lähedal | vn под; около
P üφs põlto õli rütšii all üks põld oli rukki all
M meemmä kot̆too, miä en taho kassua vihmaa alla lähme koju, ma ei taha vihma käes märjaks saada
M möö õlimma itšäpäivää alla me olime Itšäpäivä (mõisa) all (= kuulusime Itšäpäivä mõisale)
M täm on vaŋgii alla ta on vangis
K i tämä seitsee vuotta sõti, narvaa alla sõti ja ta sõdis seitse aastat, Narva all sõdis
3. prep all | vn под
M näd́d́e koto seizoʙ alla mäe nende maja on (seisab) mäe all
M alla põlvia painumapaikka all(pool) põlve (on) põlveõnnal
4. postp enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Ra uutizõn all loppu leiʙ enne uudseleiba lõppes (vana) leib
5. prep enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Lu sääzgeᴅ alla vihmaa survovaᴅ, purõvaᴅ vihaizõssi enne vihma sääsed suruvad, purevad vihaselt
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) I božnitsanalla ikoonide riiuli all
M koonalla maja all
P lavõzõnalla ~ M lavõznalla (seina)pingi all
Lu vüünalla vöö vahel.
Vt. ka ahinalla, ahjonalla, akkunalla, kailanalla, kainonalla, maanalla, nenännala, ohtogonalla, taranalla, tuulõnnalla, õttsakkunalla
Vt. ka nalla

meri Kett. K L P M Lu Li Ra J I Ku (R Kõ-Len. Ja-Len.) meerri Kr Ме́ри Tum. Мэри Pal₁ Мэ́ри K-reg₂ Ii-reg₁, g meree K M Lu Li J I merie K L mer̆ree M mere J meri | vn море; Lu eb meri õõ kõnsa paikalla, tämä ain virtaab etees-takaaᴢ ei meri ole kunagi paigal, ta aina voogab edasi-tagasi; M meri kõnz on emä, kõnz emintimä vs. meri on kord ema, kord võõrasema; Lu merell õllaa kõrvaᴅ vs. merel on kõrvad; Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs. merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb; J merell eb näü õttsa ep-ko äärt merel pole näha otsa ega äärt (= meri on ääretu); Lu nii kõva tormi, vesi meres pöllüüʙ on nii kõva torm, vesi meres tolmab; Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud; Li mehet tšäütii merelee mehed käisid merel (kalastamas); Lu merell piti mennä, võrkot piti õlla merele (kalastama) tuli minna, võrgud pidid olema; Li meill rohkaap tšäütii sütšüzüll merellä meil käidi rohkem sügisel merel (kalastamas); Lu tuõb ribakk merelte tuleb kalur merelt; Li nüd õllaa motorill seiliᴅ, ilm seiliä eb lassaa merree nüüd on mootorpaadil purjed, ilma purjedeta ei lasta merele; Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre; Lu laiva ajab mertä müü laev sõidab mööda merd; K mertä müö meni sõitis meritsi
L ψuku ψuku karjaa, ülie merie marjaa (last hüpitades öeldi:) {ψ. ψ.} karja, üle mere marjule
Lu meri komizõʙ meri mühab
Lu meri kohizõʙ ~ Li meri pašizõʙ meri kohiseb
Lu meri tšäüp koohunaa, meri koohuʙ meri vahutab
M meri on avõõ, jäätä enäʙ bõõ meri on lahti (= jäävaba), jääd enam pole
Lu meri on virreᴢ meri virvendab
Lu lakkaa meri, lainõtta bõõ mittää vaikne (sile) meri, laineid (lainet) pole sugugi
Lu tüüni meri tüüne (vaikne) meri
Lu puhaz meri lage meri
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ ulgumeri üha kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu laako meri ~ tasõnõ meri avameri, ulgumeri
Lu oma meri (= Lauga laht)
Lu ühed õltii kaukaa meree laivaᴅ, tõizõd õltii litši meree laivaᴅ ühed olid kaugesõidulaevad, teised olid lähisõidulaevad
Lu kaukaa meree kapteni kaugesõidukapten
I kreiposti õli meree rannaza kindlus oli mere rannas
Lu kazikkoniittü on meree partaal Kazikkoniit on mere ääres
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe (vesi)
Li meree seltš, se on ku koko meri mereselg, see on nagu kogu meri
J vet kuile näüb mere seĺĺell purjõ kuid (just) nagu paistab mereseljal puri
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
Lu meree kohina kuulup kaukaall mere kohin kuuldub kaugele
Lu meree suu mere suu, suubumiskoht (jõesuudmega laht)
J meri on med́d́ee maama, meree lainõ laukojainõ rl meri on meie ema, merelaine pesijake
Lu J meree vaahto merevaht
J meree ragoᴅ lahvandused v. praod merejääs
Li meree rikotuᴢ jäälagunemine merel
J mere virt om veenü jää soomõ meress merehoovus on viinud jää Soome lahelt
Li meressä ajab meree ajõtussa merest uhab (ajab) merekõntsa (välja)
Lu meri ajotuᴢ ~ meri vesi ajo merekõnts, -muda
Ra meree sää ~ J meri sää (mere)torm
P meri kala merekala
J kajaga on valkaa lintu, meri lintu kajakas on valge lind, merelind
Lu meri sorsa meripart
J meri roho (Tsv.) mererohi [?], merihein [?]
J ahjo on meree tšivessä rl ahi on merekivist
Lu ku päivä nõisu punõtiʙ, meri mehell eb õõ üvä kui päikesetõus punetab, (see) ei ole meremehele hea (enne)
Lu meri varkaaᴅ mereröövlid, piraadid
J meri dalisko talvi saappõga päälüᴢ õmmõlla kahs kõrtõin mere- (= kaluri-) või talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu meri miili meremiil
Lu meri sõlmi se kõnsaid ep tiukkaa meremehesõlm, see ei lähe kunagi umbsõlmeks
M eb õõ meil meri men̆nua meil (= sisemaa pool) ei ole merega tegemist
■
I meree silmäᴅ fig meresilmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal, kus usutakse olevat kunagi olnud meri)
Lu meri ärtšä, sitä süüvvää, tämä on sarvijeekaa fig merihärg (kala), seda süüakse, ta on sarvedega
Lu meri griba teeseen.
Vt. ka ahaz-meri, alameri, kala-meri, sulameri, vallameri, ülämeri
Vt. ka sulameri

obrokka P M obrakka J, g obrokaa M obrok, krunt-rent (teatav maamaks) | vn оброк
P tšülä staarosta tulõʙ nätilpään, uomniiᴢ, kopitti deŋgoi obrokkaa; obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa külavanem tuli (tuleb) pühapäeval, hommikul, kogus raha obrokiks; obrokit maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
M rendimeheᴅ, nävät pit̆tääs herraa maata rendillä; senessä maassa mahzõttii suurõd obrokaᴅ rentnikud, nemad pidasid (peavad) mõisniku maad rendil; selle maa eest maksti suurt obrokit
M itšäpäivää mõizaa piti tšävvä obrokaa päivää tetšemää Itšäpäivä mõisa(s) tuli käia teopäevi (obrokipäevi) tegemas

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg₂ Си́льме Pal₁ Ii-reg₁ Си́льмя Pal₁ Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
Kõ minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
Kõ sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal
■
J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
Kõ miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

valta K P M V Lu Ra J (Kett. R-Eur. Ja-Len.) valt J-Tsv. Ва́лда ~ Ва́льда Pal₁, g vallaa R M Lu Ra J
1. vald (sageli mõisast ja selle juurde kuuluvatest küladest koosnev administratiivne piirkond) | vn волость (административный участок, в состав которого обычно входила мыза и принадлежащие ей деревни)
K vallall õlivad üheᴅ saappugaᴅ kauniiᴅ, mõiza herra õli õssannu vallalõõsõõ vallal olid ühed saapad, punased, mõisahärra oli ostnud vallale
J paĺĺoko eläiit on ted́d́e vallõᴢ kas teie vallas on palju inimesi (elanikke)?
P tšülä väitäp tšüüneliisee, valta vettä valkamaa rl küla veab pisaraisse, vald (silma)vett valama
R tervehütit tüttäreä, vallaa naisia vanoja (Eur. 37) rl tervitasid tütarlapsi (tütreid), valla vanu naisi
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul
M kane tšüläd õltii veĺikaa tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä küla vallas
M mativõõ õli itšäpäivää valtaa Mati küla oli Itšäpäivä vallas
2. valdus, (kellelegi kuuluv) ala | vn владение
Lu kõhtsõl õli kunikaa valta i herrvalta Koskisel oli kroonuvaldus ja mõisnikuvaldus
P χerraa vallaza enäp kõikkia täm tiep tüötä (meie) mõisnikuvalduses teeb tema kõige rohkem tööd
J maama õli χerraa vallass ema oli pärit (Jõgõperä) mõisniku valdusest
J kunikaa valta kroonuvaldus (Jõgõperä küla see osa, mis kuulus kroonule)
3. võim, voli, meelevald | vn власть
Ja tulimma kittai lidnaa, eŋglanni valla alla lidna gonkong (Len. 239) tulime Hiina linna, Inglise võimu all (olevasse) linna Hongkong
K maoo vallaz on on mao meelevallas
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
4. Pal₁ jõud, jaks, tugevus | vn мочь.
Vt. ka esivalta, herravalta, kunikaavalta

viistõ·ššõmõtta K viistoššamatta K-Ahl. viistõššõmõt (K-Al.) viistõššõmõtta M viistõ·ššõmõtt L P S viistõššõmõᴅ ~ viistõššõmõtta ~ viištõššõmõᴅ Li viistõ·ššümmeᴅ ~ viistõiššümmeᴅ J viistõ·iššümmett ~ viistõ·iššumõtt ~ viis-tõiššõmatta Lu viistõiššõmõtta (Kõ) viistõiššümeᴅ Lu viistõ·iššümeᴅ Ra J viistõšmõtta I-Set. viistoiskümmenᴅ Ku wihsteischkümm ~ wihsteistum Kr, g viiteetõššõmõõ K (Al. 76) viitietõ·ššõmyõ L P viitetõ·iššumee Lu viiteetõiss šümmenee (J-Must. 165) viisteist | vn пятнадцать
S viistõ·ššõmõtt virstaa on itšäpäivää Itšäpäivä (külasse) on viisteist versta
L lõikkaan jolkaa aršinaa viitietõ·ššõmyõ (ma) raiun maha kuni viieteistkümne arssina pikkuse jõulukuuse
M viistõššõmõtt minuttia nellättä tunnia (kell on) veerand neli

vätši Len. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I (U Ja) Вя́ки K Pal₁ Ве́ци Ii-reg₁, g väee J väjee S J
1. rahvas, inimesed | vn народ, люди
M vätši tuli jalkanne, a taarosta tuli opõzõlla (Len. 266) rahvas tuli jalgsi, aga külavanem tuli hobusega
Lu väliss kahs kõlmõd lautaa õli vättšiä vahel oli rahvast kaks-kolm laudkonda
Lu niku siplikkaa pesä tšihuʙ, nii paĺĺo vättšiä nagu sipelgapesa kihab (keeb), nii palju rahvast
Ra siäl annõtaa viina i olutt väelee seal antakse rahvale viina ja õlut
J ulkk vättšiä hulk rahvast
J suur unni vättšiä suur hulk rahvast
I paĺĺo vät̆tšiä palju rahvast
P pajattivad nuor vätši jo venäissi noorsugu rääkis juba vene keeli
Lu vana vätši vanarahvas (= endisaja inimesed)
Kõ vot nütšüin vätši juttõõʙ ... vaat nüüdisaja rahvas räägib ...
Lu saviõja tšülä on õllu, saviõjaz elettii entine vätši Savioja küla on (varem) olnud, Saviojal elas endine rahvas
M õli paĺĺo vättšiä oli palju rahvast
M tšül̆lää vätši külarahvas
M vätši väheneʙ rahvas väheneb
Lu prostoi vätši lihtrahvas
J taloo vätši talu pererahvas
Lu sõta vätši sõjavägi
L pulmaa vätši pulmarahvas (pulmalised)
J terve, kõikki saajaa vätši rl tere, kogu saajarahvas
M laukaa vätši Lauga-äärne rahvas (= Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä vadjalased)
Lu alagoo vätši on meree rannaᴢ alangurahvas on (= elab) mererannas
Lu ülägoo vätši, maa poolõõ vätši ülemjooksu rahvas, sisemaa poolne rahvas (= vadjalased, kes rannas ei ela)
P orkovyõ vätši Soikkola ja Itšäpäivä kandi vadjalased
J vääntüü tšehs vättšee rl väändu keset (sõja)väge
Lu vätši kuza eläʙ, se on kajutti kus inimesed (laevas) elavad, see on kajut
Lu meijjee tšüläz on paĺĺo naastia vättšiä meie külas on palju kenasid inimesi
2. rahvas, rahvus | vn народ, народность
J med́d́ee maall eletä mõnõllaizõd väeᴅ meie maal elavad mitmesugused rahvad
Lu soomõõ vätši soome rahvas, soomlased
J agĺitšinaᴅ – hiitroi vätši inglased (on) kaval rahvas
■
Lu viha vättšee võtti vägisi võttis.
Vt. ka jalkavätši, jätüzvätši, kotovätši, naizvätši, pulmavätši, sala-vätši, sõta-vätši, tapazivätši, tšülävätši, töövätši, vaivätši, äärivätši